Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Seljapoole rohelise sulestiku tõttu aetakse hallpea-rähni sageli segamini Eestis väga haruldaseks jäänud roherähniga.

Hallpea-rähni tunneb kergesti ära ka häälitsuste järgi, tema kõlav langeva lõpuga vilerida kostab kaugele.

Hallpea-rähni häälitsused:

Rähnide määramise kohta saab täpsemalt lugeda näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi 2010. aasta huviteatmikust: Rähnide määramisest, lk 16-18.

Roherähn on Eestis väga haruldaseks jäänud, vaid Saaremaal pesitsevad veel üksikud paarid. 03.06.2006 Sõrve säär, Saaremaa. / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Hallpea-rähn elutseb peamiselt sega- ja lehtmetsades, aga ka parkides ja puisniitudel. Hallpea-rähne pesitseb Eestis 3000-5000 paari, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 6000-15 000 isendit.

Hallpea-rähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Hallpea-rähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Loe ka:
Linnuvaatleja näpunäiteid lindude talviseks lisatoitmiseks
Talilinnukaamera – rasvatihane
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – pasknäär
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – puukoristaja
Talilinnukaamera – musttihane
Talilinnukaamera – suur-kirjurähn

Ülekannet Lõuna-Eestist Koorastest võimaldavad Elisa ja Veebikaamera. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja oma kodulehel.

Marko Mägi ja Margus Ots
linnuvaatleja/at/linnuvaatleja.ee