Põhjamaine talv on raske katsumus mitte ainult lindudele, vaid ka imetajatele. Osa nahkhiiri lendab talvituma Euroopa soojematesse paikadesse, teised nahkhiired jäävad talveund magama kodumaale. Talveunes on ka karud, mägrad, kährikud, unilased, kasetriibikud ja siilid. Paljud neljajalgsed jäävad aga silmitsi külma ja näljaga ning ei pelga varju ja toitu otsides ka inimese ohtlikku naabrust. Väiksemad imetajad – nimelt mõned närilised – külastavad ka lindude toidumaju.

Orav / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Lindude toitmiskohad meelitavad ligi inimese naabruses elavaid segatoidulisi närilisi. Sündinud akrobaatidel, nagu harilikul oraval (Sciurus vulgaris), kodurotil (Rattus rattus) ja kaelushiirel (Apodemus flavicollis) on lindude toidumajja pääsemiseks head eeldused. Teised nõudlejad linnutoidule – rändrott (Rattus norvegicus), juttselg-hiir (Apodemus agrarius), koduhiir (Mus musculus) ja leethiir (Myodes glareolus) – on samuti head ronijad, kuid siiski mitte nii osavad nagu esimene kolmik. Nemad peavad hästi riputatud toidumaja puhul leppima vaid alla pudenenud toidupalakestega.

Kaelushiir / foto: Vojtěch Dostál (wikimedia commons)

Erinevalt lindudest, on toidumaja külastavad närilised enamasti öise aktiivsusega, mistõttu ei pruugi inimene neid näha. Erandiks on orav, kes tegutseb valgel ajal. Võrreldes meie teiste kodulähedaste närilistega on oraval üks suur eelis – ta on inimeste soosik ning mõne inimese jaoks oodatum linnu toidumaja külaline kui linnud ise.

Andrei Miljutin, zooloog, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogude kuraator, andrei.miljutin/at/ut.ee

Loe ka talilinnukaamera linnulugusid.

Kaamerapilt nutiseadmetele (kui ülalolev ei tööta): iPhone, iPad, Android, VLC
Kaamerapilt vanematele arvutitele: flash player

Ülekannet Otepäält Tartusse võimaldavad Elisa ja EENet, voogedastus (kaamerastriim) liigub EENeti serverisse Elisa 4G ühenduse kaudu. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja.