Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik vaatleja aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Rohevint / foto: Mark Johnson (Flickr.com)

Rohevindi toiduks on seemned, pesitsusperioodil putukad ning talvel ja kevadel ka taimede pungad. Toidumajades pakutavast on rohevindi lemmikuks päevalilleseemned.

Toidumajadel võib mõnikord näha loiu olemisega rohevinte, kelle suled on puhevil ja nokast eritub ila – sellisel juhul võib lind olla nakatunud ainurakse parasiidiga Trichomonas gallinae, kes on levinud just eelkõige vintlaste seas. Nakatunud linnud ei suuda toitu neelata ja hukkuvad. Kui toidumaja juures on olnud mõni nakatumiskahtlusega lind, tuleks toidumaja regulaarselt puhastada (näiteks kuuma veega pesta), sest kokkupuutel haige linnu eritistega võivad haigestuda ka teised linnud. Umbes viisteist aastat tagasi levis trihhomonoos muuhulgas lindude massilise lisatoitmise tulemusena kiiresti Suurbritannias, Norras, Rootsis ja Soomes, tappes miljoneid rohevinte (nt Neimanis et al. 2010, Robinson et al. 2010, Lawson et al. 2012); mõne aasta pärast avastati esimesed rohevintide haigestumisjuhud ka Saaremaal Sõrve linnujaamas.

Eestis on rohevint laialt levinud ja tavaline kultuurmaastike haudelind, kes eelistab parke, suuri aedu, hõredaid metsatukki, kuusehekke ning metsaservi. Septembris–oktoobris rändab osa rohevintidest talveks Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Rohevinte pesitseb Eestis 50 000–100 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse 200 000–400 000 isendit. Viimastel aastatel on rohevindi arvukus Eestis kasvanud, talvisele arvukuse tõusule on kaasa aidanud hoogustunud lindude lisatoitmine.

Rohevindi häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Rohevindi vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
linnuvaatleja/at/linnuvaatleja.ee

Loe ka:
Mida pidada silmas lindude talvisel lisatoitmisel?
Talilinnukaamera – rasvatihane
Talilinnukaamera – pasknäär
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – puukoristaja
Talilinnukaamera – tutt-tihane
Talilinnukaamera – suur-kirjurähn
Talilinnukaamera – imetajad lindude toidumaja juures
Talilinnukaamera – harakas
Talilinnukaamera – hallpea-rähn
Talilinnukaamera – tamme-kirjurähn

Looduskalender ja Linnuvaatleja kutsuvad talilinnukaamera vahendusel talviste lindude tegemistest osa võtma ja nendega paremini tuttavaks saama. Ülekannet Lõuna-Eestist Koorastest võimaldavad Elisa ja Veebikaamera. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja oma kodulehel, linnuliikide fotodega toetab Loodusemees.