Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil pealagi üleni punane, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused:

Suur-kirjurähni trummeldamine:

Suur-kirjurähn on kõigesööja – peamiseks toiduks on tal putukad ja nende vastsed, kuid näiteks ka raiped ning väiksemate lindude munad ja pesapojad. Viimati nimetatute kättesaamiseks võib ta värvuliste pesaõõnsuste või pesakastide avausi suuremaks raiuda. Videot sellest, kuidas rasvatihane kaitseb pesa suur-kirjurähni rünnaku eest, vaata siit.

Talvel on suur-kirjurähni oluliseks toiduks okaspuude seemned. Sageli võib metsast või aiastki leida rähni „sepikoja“ – koha, kuhu suur-kirjurähn tassib käbid, mille kinnitab seemnete välja toksimiseks oksakaenlasse või tüveprakku. Sellisesse kohta kuhjub aja jooksul suur hulk käbisid.

Talvisel ajal võivad suur-kirjurähnid ööbida tihase või kuldnoka pesakastis, raiudes sissepääsemiseks nende jaoks liiga väikese ava suuremaks.

Suur-kirjurähni sepikoda / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Suur-kirjurähn on Eesti kõige tavalisem rähn, kes elutseb kõikvõimalikes puistutes – metsades, parkides ja aedades. Suur-kirjurähne pesitseb Eestis hinnanguliselt 40 000 – 80 000 paari, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 300 000 isendit. Osa suur-kirjurähne rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Mõnel aastal rändab neid Eestist ka arvukalt läbi, näiteks 29.07.2013 loendati Harjumaal Rohuneemel kokku 505 rändavat suur-kirjurähni.

Suur-kirjurähni kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Suur-kirjurähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Suur-kirjurähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Loe ka:
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – harakas
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – rohevint
Talilinnukaamera – rasvatihane
Näpunäited lindude talviseks lisatoitmiseks
Selletalvine talilinnukaamera alustas

Kaamerapilt nutiseadmetele (kui ülalolev ei tööta): iPhone, iPad, Android, VLC
Kaamerapilt vanematele arvutitele: flash player

Ülekannet Otepäält Tartusse võimaldavad Elisa ja EENet, voogedastus (kaamerastriim) liigub EENeti serverisse Elisa 4G ühenduse kaudu. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee