Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused:

Suur-kirjurähni trummeldamine:

Suur-kirjurähn on kõigesööja – peamiseks toiduks on tal putukad ja nende vastsed, kuid näiteks ka raiped ning väiksemate lindude munad ja pesapojad. Viimati nimetatute kättesaamiseks võib ta värvuliste pesaõõnsuste või pesakastide avausi suuremaks raiuda. Videot sellest, kuidas rasvatihane kaitseb pesa suur-kirjurähni rünnaku eest, vaata siit.

Talvel on suur-kirjurähni oluliseks toiduks okaspuude seemned. Sageli võib metsast või aiastki leida rähni niinimetatud sepikoja – koha, kuhu suur-kirjurähn tassib käbid. Seemnete välja toksimiseks kinnitab lind käbi oksakaenlasse või tüveprakku ning sepikoja puu alla kuhjub aja jooksul suur hulk käbisid.

Suur-kirjurähni sepikoda / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Suur-kirjurähn sepikojas kuusekäbist seemneid välja toksimas. Vastseliina, 29.12.2019. / foto: Kadi Külm

Talvisel ajal võivad suur-kirjurähnid ööbida tihase või kuldnoka pesakastis, raiudes sissepääsemiseks nende jaoks liiga väikese ava suuremaks.

Suur-kirjurähn on Eesti kõige tavalisem rähn, kes elutseb kõikvõimalikes puistutes – metsades, parkides ja aedades. Suur-kirjurähne pesitseb Eestis hinnanguliselt 40 000 – 60 000 paari, talviseks arvukuseks hinnatakse meil 50 000 – 100 000 isendit. Osa suur-kirjurähne rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Mõnel aastal rändab neid Eestist ka arvukalt läbi, näiteks 29.07.2013 loendati Harjumaal Rohuneemel kokku 505 rändavat suur-kirjurähni.

Suur-kirjurähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Suur-kirjurähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
linnuvaatleja/at/linnuvaatleja.ee

Loe ka:
Mida pidada silmas lindude talvisel lisatoitmisel?
Talilinnukaamera – rasvatihane
Talilinnukaamera – pasknäär
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – puukoristaja
Talilinnukaamera – tutt-tihane

Looduskalender ja Linnuvaatleja kutsuvad talilinnukaamera vahendusel talviste lindude tegemistest osa võtma ja nendega paremini tuttavaks saama. Ülekannet Lõuna-Eestist Koorastest võimaldavad Elisa ja Veebikaamera. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja oma kodulehel, linnuliikide fotodega toetab Loodusemees.