Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocoptes medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2013-2017 300-500 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Tamme-kirjurähn on vanade parkide ja lehtmetsade asukas, 25.03.2005 Räpina / foto: Margus Ots

Linnuharulduste komisjoni andmetel vaadeldi tamme-kirjurähni Eestis esmakordselt 06.10.1895 Saaremaal Tika külas ning järgneva ligikaudu saja aasta jooksul tamme-kirjurähni Eesti aladel ei kohatud. Järgmised linnuharulduste komisjoni poolt kinnitatud teated pärinevad 20. sajandi viimastest kümnenditest: 04.10.1980 vaadeldi ühte lindu Petseri linnas, 13.10.1990 rõngastati üks isend Pärnumaal Kabli linnujaamas ning ühte tamme-kirjurähni vaadeldi 02.-03.09.1993 Viljandimaal Sürgaveres. Ehkki tamme-kirjurähni esmasleid pärineb Saaremaalt, ei ole seda liiki hiljem Eesti läänesaartel kohatud.

Tamme-kirjurähnil on sarnaselt suur-kirjurähniga kaks suurt valget õlalaiku ning noore suur-kirjurähniga ühte moodi alati punast värvi pealagi. Siiski on tamme-kirjurähn suur-kirjurähnist väiksem, tema küljed on triibulised ning sabaalune on roosa. Lisaks jätab tamme-kirjurähni nägu võrreldes suur-kirjurähniga palju heledama mulje, sest pea ja kaela küljel olev must haberiba on erinevalt suur-kirjurähnist palju väiksem ega ulatu noka ja kukla musta alani. Ka nokk on tamme-kirjurähnil lühem ja peenem kui suur-kirjurähnil.

Erinevalt teistest Eestis elavatest rähnidest trummeldab tamme-kirjurähn harva; liiki on lihtne tuvastada iseloomuliku valju vääksuva häälitsuse järgi.

Tamme-kirjurähni toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed, kuid talle meeldib kevadel ka vahtra ja kase mahla juua (limpsida). Talvel käib ta meelsasti inimese pakutavaid rasvapalle söömas.

Tamme-kirjurähni häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Tamme-kirjurähni vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Marko Mägi ja Margus Ots
linnuvaatleja/at/linnuvaatleja.ee

Loe ka:
Mida pidada silmas lindude talvisel lisatoitmisel?
Talilinnukaamera – rasvatihane
Talilinnukaamera – pasknäär
Talilinnukaamera – põldvarblane
Talilinnukaamera – sinitihane
Talilinnukaamera – salutihane
Talilinnukaamera – põhjatihane
Talilinnukaamera – puukoristaja
Talilinnukaamera – tutt-tihane
Talilinnukaamera – suur-kirjurähn
Talilinnukaamera – imetajad lindude toidumaja juures
Talilinnukaamera – harakas
Talilinnukaamera – hallpea-rähn
Talilinnukaamera – tamme-kirjurähn
Talilinnukaamera – rohevint
Talilinnukaamera – leevike
Talilinnukaamera – raudkull

Looduskalender ja Linnuvaatleja kutsuvad talilinnukaamera vahendusel talviste lindude tegemistest osa võtma ja nendega paremini tuttavaks saama. Ülekannet Lõuna-Eestist Koorastest võimaldavad Elisa ja Veebikaamera. Linde toetab toiduga ka sel aastal Balsnack, foorumit peab Looduskalender. Toidumaja külastavaid linnuliike tutvustab Linnuvaatleja oma kodulehel, linnuliikide fotodega toetab Loodusemees.