Päikeseparkide rajamisel on peamine arvestada nende mõjuga loodusele. Kuna päikeseenergia kasutamine on jõudsalt laienenud alles viimastel kümnenditel, ei ole uuringuid selle mõjust linnustikule ülemäära palju ning hinnangu andmine päikeseparkide mõjust linnustikule või elustikule üldisemalt on keerukas.

Siiski märgivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma läbi viidud uuringu autorid, et kuigi päikeseenergiajaama ehitamise ajal reeglina linnustik piirkonnast taandub, võivad linnud targasti tegutsedes alale naasta pärast ehitustööde lõppu, üldjuhul küll oluliselt teisenedes. Uuringusse linnustiku eksperdina panustanud linnuökoloogia teaduri Marko Mägi sõnul on konkreetset mõju lindudele raske välja tuua, kuid negatiivse kõrval võib positiivne olla see, et linnud leiavad endale pesitsuskohti. “Eriti meeldib see neile siis, kui päikesepargid on tarastatud ja röövloomad sinna ei pääse,” sõnas ta. Samuti saab soodustada päikeseparkides liigirikkust, kui luua alale lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks väikeveekogusid, pesakaste ja talvitamispaiku.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teaduri Krista Takkise ja professori Aveliina Helmi juhtimisel valminud uuringut saab lugeda siit.

Refereeritud artikkel ilmus ERR-i teadusportaalis Novaator.

Linnuvaatleja

Lammaste karjatamine päikeseenergiajaamades sobib nii taimestiku madalana hoidmise kui karjakasvatuse eesmärgil. Paneelid ja lambad Suurbritannias Kneppi farmis. / foto: Aveliina Helm